Kumu-Visvaldis Ziediņš. Ümberkirjutused Läti kunstiajaloos

Minu arvates oli see ekspeditsioon kõige huvitavam. Vahest tänu sellele,et siin oli nii paljudes erinevates tehnikates tehtud töid. See näitus on koostatud erinevatest lätlaste kunstnike tehtud töödest. Sealt võis leida kompositsioone, kollaaže ja kõike muud huvitavat.
Vasakul pool ongi näha ühte viiest pildist koosnevat kogumiku, mis jäi silma just oma stiili poolest. Mulle jäi see silma just sellepärast, et siin on kasutatud šabloone, vähemalt tundub nii.Samuti on ka huvitavad värvilahendused.









Nagu ma juba enne ütlesin, siis sellelt näituselt võis kõike leida.Pildilt on näha, et galeriisse on toodud isegi killuke keemiat.Kuigi need ained olid katseklaasides kivistunud, moodustasid nad väga kummalise värvikombinatsiooni. Polekski osanud arvata,et osad ained võivad nii erksavärvilised olla.





Minu arvates on see kellegi kunstniku töölaud, või nii on seda vähemalt kujutatud. Sai veidi lähemalt uuritud, siis jäi tunne, et tegemist on graafikuga. Selle idee andsid erinevad tušid, markerid, pliiatsid ja muu selline. Iseenesest taaskord huvitav teos. 

Kumu- Elektromagnetiline

See näitus oli kõige omapärasem ja erines teistest kõvasti. Teosed olid väga abstraktsed ja värvilised, oli kasutatud palju erinevaid tehnikaid ja pildid olid väga kirjud. Nende piltide tähendus või algmõte jäi mulle enamasti arusaamatuks, aga oli siiski tore nuputada nende tähendust.Ausalt öeldes väga kaua ei saanudki ringi vaadata nii, et silmadel valus või ebamugav ei hakkaks. Vasakul olev töö iseloomustab tervet näitust väga hästi, mitmekülgne, vahelduv, kirevad tööd ja muud sellist.

                 

Siin võib kohata killukest Pariisist. Jällegi väga kirju ja kohati detailide rikas teos. Võib-olla võiksid piirjooned kui sellised natukene tugevamad olla, hetkel kõik jooned veidikene segunevad. Piirjoonte esiletoomine annaks tööle võimsama efekti.




                                                                                     

Kumu- Rasked valikud

See näitus oli väga huvitav. Stiilid vaheldusid, näha oli realistlikke portreesid ja kunstnike vaba eneseväljendust.Silma jäi kaks tööd. Esimene neist Jüri Arraku "Tagasivaatav mees". Arrakul on väga kindel tehnika, mis on kujunenud tema signatuuriks. Arrakust teadsin varem seda, et illustreeris Suure Tõllu. Selles teoses on ta kasutanud omavahel kontrastseid värve ja huvitavaid figuure. Näiteks vasakul olev uks on totaalselt normaalne ja tavaline, aga inimese peakuju on väga kummaline ja selle järgi tavaliselt tuntaksegi Arraku töid ära.                        


Silma jäi mulle veel Johannes Saali poolt maalitud Stalini õlimaal. Realsistlikult kujutatud portree pani mind mõtlema selle aja tumedusele. Eks vanema generatsiooni inimesed on ikka ja jälle jutustanud elust sellel ajal ja kuidas polnud midagi kuskilt saada. Ja siis vaatab vastu mulle portree nägu uhkust täis, inimene kes on vastutav inimeste kannatuste eest. Pilt oli küll hästi tehutud, aga tunded olid teistsugused, kerge negatiivse maiguga.

     See Ülo Soosteri maal "Huuled" jäi mulle arusaamatuks, kohe üldse ei mõistnud selle pildi sisu ja tegelikku mõtet, aga huvitav oli siiski. Alati on huvitav kui keegi kujutab midagi igapäevast hoopis teisiti.                                                

Kumu-Kirjaoskus – kirjaoskamatus

See näitus oli väga huvitav ja loominguline. Siinsed kunstiteosed olid väga erinevad nendest, mida oleme harjunud muidu galeriides kohtama. Näiteks kõrval pildil välja toodud sein koosnes raadiotest. Kõik raadiod olid erineva sageduse peale pandud ja mängisid üheskoos. Kui aeglaselt kõndida vasakul paremale või vastupidi võis kuulda nüüdisaja muusikast klassikaliseni. Juhuse kombel oli seinale sattunud raadio mudel, mis minulgi kodus laual seisab. All olev pilt oli minu jaoks huvitav just tegumoe poolest.                  

Veidi kummaline tundus just trükiplaadi tähtede kuju ja moonutus. See tegigi selle töö n.ö eriliseks. Mind pani ka mõtlema see tekst, mis oli paberile trükitud. Sellest sõnumist ma väga aru küll ei saanud. Mõelda vaid, et keegi teeb trükiplaadi kõigest selleks, et hiljem teha paberile üks trükk ja siis see paber koos plaadiga raamida ning näitusele saata. Eks kunsti olegi vahel keeruline mõista, aga üritada ju võib.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                               

Kumu-Varamu

Käisin näituste blogi tarbeks Kumus, esimeseks näituseks osutus Varamu. Varamu on Eesti kunstnike teoste kogu, teosed on valminud 18.saj-1944 vahemikus.Igatahes leidsin sealt huvitavaid töid ja nagu ikka, siis ka sellised,mis tundusid väga seosetud.
Hästi jäid meelde Kristjan Raua Kalevipoja tööd, meenusid kirjanduse tunnid, kus sai Kalvepoja tegemisi loetud. Need teosed nägid välja nagu raamatu orginaalsed illustratsioonid. Mulle jäid meelde inimeste portreed, autorit ma ei mäleta.Aga panin tähele, et välimuselt rikkamate inimeste portreede raamid olid kaunimad ka kuldsemad kui talutüdrukute omad. Isegi näituse saalis oli tunda selle ajastu klasside vahet. Muidu oli näitus meeldiv ja eriline just tänu faktile, et näitusel olid kõik ainult eestlastest või baltisakslastest autorid.